green-tree-1396028-2

Maailmapäästmisest loojanguvalguseni

14.03.20

green-tree-1396028-2

Maailma- päästmisest loojanguvalguseni

14.03.20

 

 

See, mida me nimetame alguseks, on sageli lõpp. Ja millegi lõpetamine on tegelikult hoopis alustamine. Lõpp ongi see, kust alustame.

-T. S. Eliot

See, kuidas viiest gümnasistist said disainvalgusti tootjad, on meile endalegi veidi hägune. Tegelikult ei oleks meist keegi seda endale poole aasta eest ette kujutanud. Tee EHA lambini oli pikk ja käänuline. Oma sõitu alustasime aga hoopis teises suunas. 

Kui sügisel kool algas, oli kõigil teada, et sellel aastal ootab meid ees suuremat sorti projekt. Valikus olid nii uurimistöö, praktiline töö kui ka õpilasfirma. Ilma pikema mõtlemiseta otsustasime meie viimase kasuks. 

Nüüd tuli ainult leida veel idee, mille kallal töötama hakata. Kohe alguses kirusime ennast, et ei olnud sellele varem põhjalikult mõelnud. Järsku taipasime kui vähe aega meil tegelikult on, et käima lükata üks vägev firma. Ja vägev pidi ta tulema, selles ei kahelnud meist keegi. Kui juba teha, siis tuleb anda endast kõik.

Ühel hetkel avastasime ennast läbirääkimistelt Eesti toidukohtadega. Mõtlete miks?

Lugu on järgmine –  idee oli luua äpp, mille kaudu parandaksime maailma, päästes toitu riknemise käest.

 

MÕTE OLI SELLINE:

Toidupakkujad saaksid äppi soodsamalt üles panna toidud, mis on lähenemas oma realiseerimistähtajale ja läheksid muidu suure tõenäosusega päeva lõpus äraviskamisele

Kliendid saaksid leida sobiva pakkumise ning selle äppi kaudu kiirelt endale soetada. Ära makstes tuleks telefoni teavitus, mille ette näitamisel toidukohas saad ostetud toidu kätte

 

Platvormi peamine eesmärk oli vähendada toidujäätmeid. Kasu oleks tulnud kõigile – kliendid oleks saanud täiesti kvaliteetset toitu soodsamalt ja toidukohad oleksid nii saanud vähendada oma jäätmete hulka, teenides seejuures ikka kasu. Sarnased platvormid on mujal maailmas aina populaarsust koguvad, neist üks suurimaid asutatud meie naabrite, soomlaste poolt. Tundus nagu asjal olnuks ka meie turul oma koht.

Tegelikkuses oli aga olukord teistsugune – toidukohad ei olnud sellest ideest väga vaimustuses. Enamasti saime tagasisideks, et  pigem müüksid nad paar toodet päeva lõpus täishinnaga ja viskaks ülejäänud ära, kui alandaks hinda ja prooviks sellest vabaneda. Eks ka neid tuleb mõista. Lõppude lõpuks on see neile ikkagi lisatöö. 

 

Ja nii pidimegi peale poolt-teist kuud hoogsat tööd tegema otsuse, et sellest ei tule midagi välja. Eesti turul oli sellise süsteemi jaoks veel liiga vara, meie esimene plaan kukkus läbi. Nüüd oli vaja ennast kokku võtta ja mitte lasta ebaõnnel oma motivatsiooni alandada.

Ja Jällegi oli vaja alustada algusest.

 

Jõudis kätte 18. Oktoober. Tüdrukud otsustasid minna mõtteid tuulutama ja puhkasid ennast välja Hispaanias. Poisid olid aga jäänud koju ning mõtlesid pingsalt, mida teha edasi. Ja siis tuli Oliverilt sõnum.

 

Ning hakkaski pihta. Esimene koosolek toimus lennujaama R-Kioskis kohe peale tüdrukute maandumist. Otsisime internetist inspiratsiooni ja panime paika esialgse disaini. Seal tuli ka idee valmistada lamp ilma juhtmeta – tahtsime teha midagi natukenegi uuenduslikku ning täita seejuures ka isiklikku vajadust.

Täname õnne, et meie tiimi sattusid kokku inimesed, kes teavad piisavalt nii puutööst kui elektroonikast ja on lendava mõtlemisega. Muidu oleksime ikka väga hätta jäänud. Väga põhjalikuks turuanalüüsiks enam aega ei olnud – küsitlesime inimesi nende laulambi eelistuste kohta ja vaatasime üle ka konkurendid ja alternatiivkaubad. Siis algas suuremat sorti tootearendus. 

Ja nii saigi alguse EHA. Nagu öeldud, oli teekond disainvalgusti firmani pikk ja käänuline, aga siin me nüüd oleme.